Eesti Sotsiaalteaduslik Andmearhiiv

Haridusteaduste instituudi andmed

Jrk nr	Andmestikuga seotud uuringu nimi	Andmestiku üldine tüüp	Andmete kogumise aeg	Põhisisu, teemaplokid	Kelle kohta andmed	Andmete kogumise/moodustamise meetod	Andmete maht	Andmestiku formaat	Kelle käes, kes saab otsustada ligipääsu üle	Märkused
	HARIDUSUUENDUSKESKUS
1	Muutunud õpikäsituse rakendamise ja selleks erinevate valikute pakkumise seire korraldamine, sh gümnaasiumis valikkursuste rakendamise osas. Autorid: Lamesoo, Katri; Ader, Angela. Kättesaadav: http://dspace.ut.ee/handle/10062/55926	kvantitatiivne	2016 kevad	Uuringu käigus seirati valikkursuste (valikainete) pakkumist Eesti gümnaasiumites. Selle käigus analüüsiti ühelt poolt, kuidas on valikainete pakkumise süsteem korraldatud, millest lähtuvad koolid valikkursuste pakkumisel ja kuidas mõistetakse valikainete rolli õppekavas. Teisalt uuriti, millest lähtuvad õpilased valikkursuste valimistel ning milline on nende rahulolu valikkursustega. Valimiks oli 137 kooli (76% Eesti keskharidust pakkuvatest õppeasutustest), andmeid koguti nii koolijuhtidelt (132) kui gümnasistidelt (2807). Uuringu käigus selgus, et suur osa gümnasistidest ei taju vastutust oma õppimise eest ega mõista alati oma kooli õppesüsteemi. Ka ei mängi valikkursused ja õppesuunad valdava osa õpilaste jaoks koolivalimisel olulist rolli.Samas hindasid õpilased oma kooli õppesüsteemi seda kõrgemalt, mida rohkem olid nad valida neid huvitavaid kursusi, seejuures ilmnesid selged erinevused suurte ja väikeste gümnaasiumite vahel, kuivõrd viimastes on kõige vähem rahulolu nii valikkursuste kui oma kooli õppesüsteemiga.	Eesti gümnaasiumide 11. ja 12. klassi õpilased ning iga vastanud kooli õppejuht või direktor	Fookusfrupi intervjuu+ küsitlus	Andmeid koguti kahelt sihtrühmalt – koolijuhtidelt (N=132) ja gümnasistidelt (N=2807).	SPSS	Ligipääs: Katri Lamesoo; Angela Ader; HTM
2	“Uuring „Riikliku õppekava läbiva teema “Keskkond ja jätkusuutlik areng” rakendamisest formaalhariduses“ (1.07.2016−31.12.2016)	kvantitatiivne	2016 sügis	Uuringu eesmärk on anda ülevaade riikliku õppekavad läbiva teema “Keskkond ja jätkusuutlik areng” rakendumisest formaalhariduses, anda tõenduspõhine alus Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi ühise tegevuskava koostamiseks keskkonnahariduse /säästva arengu hariduse edendamiseks ning üldisem ülevaade läbivate teemade õpetamisest üldhariduses.	Üldhariduskoolide õpetajad ja õpilased	Ankeetküsitlus	23 SAH-koolitusel osalenud + 23 mitteosalenud üldhariduskooli 469 õpetajat (72 SAH (säästva arengu hariduse koolitus 2013–2015) koolituse koolist 1930 õpilast (6. klass N=856; 9. klass N=788; 12. klass N=272)	SPSS	Ligipääs: Katri Lamesoo; Angela Ader; HTM
3	Projekt “Tervisedenduse tulemuslikkus Eesti koolides” (TerVEkool)	kvantitatiivne ja kvalitatiivne	2012/2013 õppeaasta	Projekti eesmärk on kaardistada hetkeolukord 6. klassi õpilaste tervisekäitumises ja koolides läbiviidavates tervisedenduslikes tegevustes. Uuringuga selgitatakse välja õpilaste erinevate tervise ja ohutuse valdkonna riskikäitumist mõjutavad tegurid, millele oleks efektiivsuse tõstmiseks koolis vaja enam tähelepanu pöörata. Töö tulemusena valmisid hindamisvahendid, mis võimaldavad ka edaspidi hinnata koolides tehtavaid tervisedenduslikke tegevusi ja nende tulemuslikkust ühelt poolt iga riskikäitumise osas eraldi, aga teiselt poolt ka õpilaste ja kooli tasandil tervikuna.	6. klasside õpilased, 1033 õpilast vanuses 11–14 aastat	Uuringu läbiviimiseks töötati uurimistöö käigus välja õpilastele ja õpetajatele mõeldud küsimustikud. Koolikeskkonnast tulenevate riskikäitumist mõjutavate tegurite uurimiseks paluti õpetajatel täita küsimustik ja viidi läbi täiendavad intervjuud. Koolipoolsete tervisedenduslike tegevuste selgitamiseks töötati koos kõikide alateemade ekspertidega välja eraldi küsimustik, mis suure mahu tõttu jaotati tervise teemadest ja töötajate rollidest lähtuvalt alateemade kaupa väiksemateks osadeks: 1) kooli juhtkonna küsimustik; 2) küsimustik tervisenõukogu või -meeskonna esindajale; 3) klassijuhataja küsimustik; 4) liiklusohutuse küsimustik; 5) tule- ja veeohutuse küsimustik; 6) uimastavate ainete (alkohol, tubakatooted ja narkootikumid) küsimustik; 7) kehalise aktiivsuse küsimustik; 8) tervisliku toitumise küsimustik; 9) seksuaalkasvatuse küsimustik.	52 kooli (eesti- ja venekeelsed)	SPSS	Vastutav täitja: Margus Tõnissaar, põhitäitjad: Diva Eensoo, Juta Jaani
4	Riikliku õppekava rakendamine koolides õpikogukonna meetodil	kvantitatiivsed küsimustikud, nn kordusuuring – projekti alguses ja lõpus sama küsimustik	2012-2014	Projekti eesmärk on toetada õppekavauuenduste – läbivate teemade, lõimingu ning õppimist toetava hindamise põhimõtete rakendamist Eesti koolides. Esimeses etapis on õpikogukonnnad moodustanud 12 kooli. Õpilaste üsimustik koosnes kahest osast: 1) õpilaste hinnangud enda üldisele õpimotivatsioonile, kooli- ja klassikliimale ning kiusamise sagedusele; 2) hinnangud konkreetsele õpetajale erinevate õpetamise aspektide osas (õppimist toetav hindamine, koostöö, lõiming, õpilasekesksus jpt).	640 õpilast põhikoolidest (9 kooli)	küsitlus	640 õpilast (4.-9. klassist)	SPSS	TÜ Haridusuuenduskeskus, Maria Jürimäe, Katri Lamesoo
5	Kujundav hindamine	kvalitatiivne (fookusgrupiintervjuud ja lühinarratiivid)	2011	HTM’i rahastatud projekt “Kujundav hindamine”. Eesmärk oli kaardistada erinevate õppega seotud sihtgruppide – õpetajate, õpilaste ja lapsevanemate arusaamu hindamisest. Kvalitatiivseid meetodeid kasutades uuriti õpetajate, õppijate ja vanemate hindamisega seonduvaid hoiakuid, arusaamu ja ootusi.	Õpetajad, õpilased, lapsevanemad	Uuringu põhiosa toimus kaheksas eesti õppekeelega koolis. Igas koolis koguti andmeid kolmelt grupilt: õpetajad, õpilased, lapsevanemad. Kokku osales uurimuses 8 kooli, millest kaasati: – 54 õpetajat (fookusgrupi liikmete arv 5 – 9) – 50 lapsevanemat (fookusgrupi liikmete arv 4 – 11) – 261 õpilast (261 + 244 lühiesseed õpilastelt heast ja halvast õppimiskogemusest). Koolid olid valimisse võetud ühe eristava tunnuse põhjal – kas koolil on kujundava hindamise kasutamise süsteemset kogemust või mitte.	54 õpetajat, 50 lapsevanemat, 261 õpilast	Intervjuud	Katri Lamesoo, Maria Jürimäe
6	Riikliku õppekava läbivate teemade rakendamise strateegiad koolis	kvantitatiivne ja kvalitatiivne	2009 nov-dets	Projekti põhieesmärk oli uurida kooli kui terviku strateegiaid läbivate teemade käsitlemisel – kuidas koolid on korraldanud õppekava läbivate teemade õpetamise koolis ainetundides ja kogu kooli tegevuses, milliseid struktuure on koolides selleks tarbeks loodud ning milliseid ressursse läbivate teemade õpetamine koolidelt nõuab. Uuriti riikliku õppekava (2002) kohustuslike läbivate teemade “keskkond ja säästev areng”, “tööalane karjäär ja selle kujundamine”, “infotehnoloogia” ning “meedia ja turvalisus” rakendumist, kaasates koolijuhtkonda, õpetajaid ja õpilasi.	10st koolist õpetajad ja õpilased	Küsimustikud iga Riiklikiku õppekava läbiva teema kohta – nii õpetajate kui õpilaste seas ja fookusgrupi intervjuud.	Erinevatele läbivate teemade testidele vastas 291 kuni 297 õpilast. Läbivaid teemasid käsitlevale testile ja ankeedile kutsuti vastama kõik 9-nd(te)as klassi(de)s õpetavad aineõpetajad. Kokku kuulus valimisse 133 9. klassi aineõpetajat 10st Eesti koolist. Fookusgrupiintervjuud 10 kooli õpetajatega.	SPSS ja intervjuud	Katri Lamesoo, Pille Kõiv
7	Koolieelse lasteasutuse ja üldhariduskooli riiklike õppekavade teoreetiliste aluste analüüs ja nende rakendusväärtus osapoolte hinnangul. ESF Eduko projekt	kvalitatiivne	2010-2011	Projekti eesmärk on määratleda Eesti alus- ja üldhariduse riiklike õppekavade (1996–2010) positsioon kaasaegsete rahvusvaheliselt tunnustatud õppekavamudelite kontekstis; anda hinnang õppekavade põhjendatusele, terviklikkusele ja sidususele; selgitada õpetajate, haridusametnike ja hariduspoliitikute eelistused alus- ja üldhariduse õppekavade suhtes, selgitada õpetajate hindamiskäsitlused ja -praktikad ning nende ootused riiklikus õppekavas hindamist käsitlevale osale; esitada ettepanekute pakett alus- ja üldhariduse õppekavade arendamiseks Eestis. Uuringu tulemusena selguvad tegelikud erinevused riiklikult planeeritud ja õpetaja poolt tajutud õppekava vahel ning õppekava arendamisvajadused rahvusvaheliselt tunnustatud õppekavamudelite valguses.	10 üldhariduskooli ja lasteaeda: õpetajad, koolijuhid	Fookusgrupiintervjuud, individuaalintervjuu. Poolstruktureeritud.	Täpset arvu raske öelda, u. 60 intervjuud kokku	intervjuud	Rain Mikser (TLÜ), Edgar Krull
8	Kooli õppekava arendamine ja rakendamine	kvalitatiivne	2011	Uurimusprojekt on suunatud kooliõppekava tegemise uurimisele. Õppekava rakendumine ja selle kvaliteet sõltuvad suuresti sellest, kuivõrd õpetajad tunnevad ennast õppekava arenduse ja elluviimise osana. Uurimisprojekti raames uuritakse õpetajate ja koolijuhtide arusaamu ja rolli kooli õppekava arendamisel ning muutuste elluviimisel ning tehakse uurimistulemustel põhinevaid soovitusi selle protsessi tõhustamiseks. Analüüsigrandi raames viiakse läbi fookusgrupiintervjuud vähemalt 10 kooli õpetajatega ning individuaalintervjuud vähemalt 10 koolijuhiga.	Õpetajad ja koolijuhid	Fookusgrupiintervjuud, individuaalintervjuu. Poolstruktureeritud.	10 fookusgrupiintervjuud õpetajatega ja 10 individuaalintervjuud koolijuhiga (direktor või õppejuht) 10st koolist	Intervjuud	Katri Lamesoo, Pille Kõiv
	HARIDUSTEHNOLOOGIA KESKUS
1	Õpilaste digipädevuse testimine üle-eestilise tasemetööna.	kvantitatiivne + kvalitatiive	2017		9. klass ja 12. klass	test eksamite- ja infosüsteemis	n=1400	excel	Ligipääs: Mario Mäeots
2	Loodusvaldkonna e-hindamise süsteemi arendamine	kvantitatiivne + kvalitatiivne	2016-2018	Projekti käigus koostati hindamismudel, mille alusel on võimalik koostada 1., 2. ja 3. kooliastme tasemetööde ülesandeid, hinnata õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse taset ja anda tagasisidet kooli, klassi ja õpilase tasemel. Hindamismudeli alusel loodi tasemetööd, mida piloteeriti Eesti koolides.	1.-3. kooliaste	Test eksamite infosüsteemis		excel	Ligipääs: Innove; Margus Pedaste
3	Projekt „Kontseptuaalne raamistik suurendamaks ühiskonna pühendumist IKTsse: IKTga seonduvaid karjäärivalikuid motiveerivad ning IKT rakendamiseks ja arendamiseks vajalikku kompetentsust arendavad lähenemised üld- ja kõrghariduses“. Lisainfo http://ikt.ut.ee	kvantitatiivne + kvalitatiive	2013-2015 (sügissemistrite ja kevadsemestrite alguses)	IT õppekavade üliõpilased vastasid iga semestri alguses õpingute alustamise ja õpingutes edasijõudmisega seotud küsimustele.	IT erialade üliõpilased Tartu Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist ja IT Kolledžist	küsitlus	Esimese küsitluse puhul n=517, edasistele küsimustikele vastas vähem üliõpilasi	Excel	Ligipääs: Külli Kori
4	Nutiseadmed õppes – õnn või õnnetus?	kvantitatiivne	2016 kevad	Suhtumine õppimisse, nutiseadmete kasutamine, nutiseadmete kasutamine matemaatika ja loodusainete tundides, õppetegevused matemaatikas ja loodusainetes, suhtumine matemaatikasse ja loodusainetesse, huvi matemaatika ja loodusteaduste vastu.	6. klass, 9. klass ja nende õpilaste lapsevanemad ning matemaatika ja loodusainete õpetajad	küsitlus	Õpilaste puhul n=3522, õpetajate puhul n=377	Excel, SPSS	Ligipääs: Külli Kori
	ERIPEDAGOOGIKA
1	Vahendite loomine ja kohandamine eelkooliealiste laste arengu hindamiseks. Autorid: Pille Häidkind, Kaili Palts, Ada Urm, Astra Schults, Merit Hallap, Marika Padrik, Tiia Tulviste, Signe Raudik	kvantitatiivne+kvalitatiivne	2014-2016	Töötati välja ja kohandati standardiseeritud vahendid eelkooliealiste laste kognitiivsete protsesside, sotsiaalsete oskuste ja kõne arengu hindamiseks, mille abil on võimalik varakult kindlaks teha hariduslike erivajadustega (HEV) lapsed ja/või planeerida nende õpetamist, et ennetada probleemide süvenemist või laienemist koolieas. Täpsemalt: 1. Töötati välja väikelaste kõne arengu esmase hindamise küsimustik lapsevanematele (MacArthuri Suhtlemise Arengu testi lühiversioon (ECDI lühiversioon)). 2. Töötati välja kõne hindamise originaaltest 3-4-aastastele lastele. 3. Kohandati Eesti kultuurikontekstile ja keelele 2-7-aastaste laste tunnetustegevuse hindamise metoodika (autor J. Strebeleva Venemaalt). 4. Kohandati 1-6 a. laste üldise arengutaseme hindamiseks ja õpetuse planeerimiseks mõeldud PEP-3 test (Psychoeducational Profile – 3rd Edition; Schopler jt, 2005). 5. Loodi vahend Eesti laste sotsiaalsete oskuste hindamiseks.	1-7a Eesti lapsed, sh 491 erivajadustega last	küsitlus, testimine	ECDI (N=450), 3-4a kõnetest (N=734), Strebeleva metoodika (N=724), PEP-3 test (N=371), Sotsiaalsete oskuste küsimustik (N=602)	Excel ja SPSS, paberkandjal	Ligipääs: autorid
	ÕPETAJATE SEMINAR
1	Sotsiaal- ja haridusteaduskonna arengufondi toetus projekti “Vaatlusinstrumendi arendamine ja rakendamine õpetajakoolituses” täitmiseks	videovaatlused	2015 dets-2016 jaanuar	Videosalvestised klassiõpetajate, abiõpetajate ja eripedagoogide 1.-5. klassi tundidest	Klassiõpetajad (I-II kooliaste), abiõpetajad, eripedagoogid		Kokku 31 klassiõpetajat, abiõpetajat, parandusõpetajat, eripedagoogi	väline kõvaketas	Krista Uibu	Sisaldab tundlikke ja konfidentsiaalseid andmeid. Vastavalt koolidesse saadetud uuringu tutvustusele ja lastevanematelt saadud nõusolekule ei ole lubatud kasutada laste vaatlemiseks ja analüüsimiseks. Õpetajate analüüsimiseks on luba ainult töörühma liikmetel.
	ÕPETAJA- JA KÕRGHARIDUSE KESKUS
1	Õpetajakoolituse üliõpilase professionaalse arengu seireuuring	kvantitatiivne + kvalitatiive	2016 sügis, 2017 sügis, 2018 kevad	Seireuuringu eesmärgiks on selgitada õpetajakoolituses hiljuti sisse viidud muutuste tulemuslikkust ning anda soovitusi õppekava arenduseks, õppe sisu ja metoodika ning tagasisidevahendite täiustamiseks. Seireuuring hõlmab erinevaid andmekogumisi, sh õpingute alguses, üldpedagoogiliste õpingute läbimisel ja praktikatel osalemisel ning enne õpingute lõpetamist. Andmeid kogutakse üliõpilaste erialase tegevusega seotud hoiakute ja teadmiste, õpetamisoskuste kujunemise ja psühholoogiliste karakteristikute kohta, mis on seostatavad erialase toimetuleku kujunemisega.	Õpetajakoolituse esimese ja viimase aasta üliõpilased.	Küsimustik	Sügis 2016 (67), september 2017 (222) ja detsember 2017 (140), pooleli on aprill 2018 andmekogumine (osa võtab maksimaalselt umbes 50 üliõpilast)	Excel, SPSS	Ligipääs: Äli Leijen
2	Nüüdisaegse õpikäsituse uuring	Kvantitatiivne	plaanitud: kevad 2018	Uuringu eesmärgiks on nüüdisaegse õpikäsitluse tähenduse mõtestamine Eesti haridussüsteemis ning mõõtvahendite kohandamine ja nende kvaliteedi hindamine. Nüüdisaegset õpikäsitlust mõistetakse kui õpiprotsessi, kus eesmärkideks on avatud hoiak, valmisolek ebakindlust tekitavateks situatsioonideks, oskuslik õpimotivatsiooni kujundamine ja õpistrateegiate rakendamine, oma õppimisest õppimine ehk refleksioon, koostöine lähenemine ja õppimisel positiivsete emotsioonide tekitamine. Käesolev uuring on selleks, et mõista nende eesmärkide saavutatust tänases koolis ja nende omavahelisi seoseid.	TÜ innovatsioonikoolide õpilased ja õpetajad, TÜ haridusteaduste instituudi üliõpilased ja TÜ õppejõud. Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor üliõpilased ja õppejõud.	Küsimustik	Kõiki hindamisvahendeid katsetatakse vähemalt 200 inimesega (4x2a0). NB! Need sihtarvud erinevad projektitaotluses toodud sihtarvudest.	Excel, SPSS	Ligipääs: Margus Pedaste

1	Muukeelse kooli 4.-9. klassi eesti keele õpikute tekstianalüüs	muu	2003	Eesti keele nimisõnade abstraktsuste andmebaas sisaldab umbes 8000 sagedasema eesti keele nimisõna abstraktsuse astme kolmepallilisel skaalal. Nimisõnade abstraktsused on abiks õpikute, meediatekstide, juhendite jne keerukusastme määramisel.					Jaan Mikk jt